Personaaltreening
Personaaltreeningutest
Personaaltreening on suurepärane võimalus spetsialisti abiga saavutada endale seatud füüsilisi eesmärke viisil, mis oleks ohutu ja optimaalne. Personaaltreeningust võib olla kasu nii algajale liikumishuvilisele, mõnevõrra kogenud ja/või uut spordiala harjutavale harrastussportlasele kui ka kogenud profisportlasele.
Algaja trennihuvilise puhul on personaaltreenerist enamasti abi eelkõige realistlike eesmärkide seadmisel, praeguse füüsilise võimekuse eri aspektide hindamisel (tuues seejuures välja potentsiaalsed “ohukohad” ja olulisemad arendamist vajavad omadused), treeningkoormuse planeerimisel ja reguleerimisel (sh treeningplaani ja -kavade koostamine ja korrigeerimine), sobivate harjutuste valikul ning ohutu ja korrektse harjutuste sooritustehnika õpetamisel.
Kesktaseme (hobi)sportlase puhul saab personaaltreener aidata muuhulgas harjutuste sooritustehnikat veelgi täiustada, füüsilise võimekuse eri aspektide hindamise abil tuvastada füüsilist arengut piiravad või ohustavad kitsaskohad ning seeläbi aidata optimeerida ja arendada füüsilist sooritusvõimet.
Profisportlastele võib personaaltreener olla asendamatu abimees “nõrgimate lülide” ning potentsiaalsete ohukohtade tuvastamises (aidates seeläbi ennetada ülekoormusvigastusi ning võimendada arengut) ning nõustada, kuidas suure treeningkoormuse juures leida aega just nende kitsaskohtade arendamiseks ilma sooritusvõimet vähendamata.
Personaaltreeneri peamisteks ülesanneteks (sõltuvalt kliendi tasemest) on:
- koostöös kliendiga selgitada välja kliendi treeningalased eesmärgid, soovid, võimalused ja piirangud;
- aidata kliendil paika panna ja sõnastada realistlikud ja motiveerivad treeningeesmärgid;
- koostada kliendi tasemele, võimalustele ja piirangutele vastav treeningplaan ja -kavad püstitatud eesmärkide saavutamiseks;
- hinnata kliendi füüsilise võimekuse erinevaid aspekte nii treeningutega alustades kui jooksvalt (vahehindamiste kujul);
- valida kliendi taseme, eesmärkide ja eelistustega arvestavad harjutused;
- selgitada ja õpetada kliendile harjutuste korrektset, optimaalset ja ohutut sooritustehnikat (sh tehnika korrigeerimine);
- reguleerida treeningute mahtu ja intensiivsust vastavalt kliendi võimekusele ning viisil, mis oleks ohutu ja aitaks saavutada püstitatud eesmärgid;
- selgitada ja õpetada kliendile olulisemaid spordifüsioloogia, kinesioloogia ja biomehhaanika põhitõdesid, et aidata kliendil mõista treeninguga tekitatavate adaptatsioonide olemust;
- hinnata kliendi koormusest taastumist ning vajadusel juhendada klienti taastumisprotsessi täiendamisel;
- jpm.
Võttes arvesse, et personaaltreeningu üks peamisi eesmärke on aidata kliendil saavutada püsitatud eesmärke, on minu arvates üheks olulisimaks treeningu ja koormuse planeerimise aspektiks iga kliendi individuaalse elutempo, töögraafiku ja võimalustega arvestamine. Toetun nii treeningu mahu, asukoha kui harjutuste ja vahendite valikul eelkõige järgnevale põhimõttele: “parim harjutus on harjutus, mida päriselt ka tehakse ning parimaks treeningplaaniks või -kavaks on kava, mida suudetakse reaalselt ka järgida“. See tähendab, et püüan alati koostada treeningplaani ja -kavad selliselt, et klient oleks praktikasse rakendatult suuteline kõige muu olulise kõrvalt (pere, tervis, töö, hobid) minu koostatud treeningplaani järgima. Näiteks võib mõne kliendi graafikusse sobituda vaid 25-minutiline trenn koduste treeningvahenditega, mille klient saaks varahommikul argipäeviti enne tööle minekut ära teha. Samas võib mõnele teisele kliendile sobida just 60-minutiline treening jõusaalis kolmel korral nädalas.
Soovite uurida lähemalt, kas ja mis viisil võiks personaaltreener Teile abiks olla?
Võtke meiega ühendust ning selgitame meeleldi.
Korduma kippuvad küsimused
Personaaltreenerist võib abi olla nii algajale, kogenud kui professionaalsel tasemel (hobi-)sportlasele. Sageli on näiteks algaja puhul kõige enam abi sobiva treeningviisi, harjutuste ja ohutu sooritustehnikal valikul. Kogenuma sportlase puhul treeningviisi ja -meetodite täiustamisel, “nõrkuste” tuvastamisel ja arendamisel ning füüsilise võimekuse kõrgema taseme saavutamisel. Profisportlase puhul näiteks ülekoormusvigastuste riski hindamisel ja vähendamisel. Juhul kui Te pole kindel, kas personaaltreenerist võiks Teile abi olla, võtke kindlasti meiega ühendust ning aitame selle välja selgitada.
Vajalike treeningkordade arv koos treeneriga sõltub suuresti kliendi tasemest, eesmärkidest, liikumisalastest teadmistest ja võimalustest. Sellest tulenevalt ei ole kahjuks võimalik nimetada üldist optimaalseimat treeningkordade arvu. Enamikel juhtudel selgub see juba siiski esmase kohtumise käigus.
Gymnasium Füsioteraapia eraldiseisvalt treeningkavade ja -plaanide koostamise teenust ei paku. Küll aga sisaldab 3x personaaltreeningu pakett endas treeningkavasid ja -plaani kuni üheks kuuks ning 5x personaaltreeningu pakett treeningkavasid ja -plaani kuni kaheks kuuks.
Samuti on võimalik hinnakirjaväliselt ja juhtumipõhiselt koostada pakkumine Gymnasium Füsioteraapia klientidele eeldusel, et klient on varasemalt juba Gymnasium Füsioteraapia personaaltreeningu teenust soetanud ning saavutanud piisava taseme iseseisvalt treenimiseks.
Gymnasium Füsioteraapia toitumiskavasid ja -juhendeid kahjuks ei paku – toitumisalased teenused usaldame vastava eriala tõeliselt pädevatele spetsialistidele, kelle juurde hea meelega oma kliente soovi korral suunata saame.
Gymnasium Füsioteraapia teenuste eest on võimalik tasuda Stebby kaudu, ülekandega arve alusel (peale vastuvõttu) või sularahas (koha peal).